Käisime täna Anniki ja Tarjaga puistojumppas, mis eesti keeles peaks olema pargiaeroobika või midagi sellist. Näeb see välja nii, et iga esmaspäev ja neljapäev kell 19.00, kogunevad naised ( ja ka mõned toredad mehed) linnas asuvale jalgpalliplatsile. Kaasa tuleb võtta mingisugune alus või lina, veepudel ja energia. Tavaliselt on kohal oma 100, kui mitte 200 naist ja nii umbes 7-8 meest. Kõigi ees lava peal teeb üks treener harjutusi muusika taktsi ja inimesed teevad neid kaasa. See on väga lõbus, sest kõik teevad seda isemoodi ja mõned harjutused on päris rasked. Ometigi on rahvast alati palju ja kõigil on hea olla. Trenn kestab 1 tund, kuid see läheb nii ruttu, et enne kui ma arugi sain oli kell juba 20.00. Õiged inimesed on ikka ratastega, aga meie olime seekord autoga, sest linna jalgpalliväljak on meie kodust ikka tükkmaad kaugemal, kui seda oli Santtari kõrval olev väljak, kus pargiaeroobika eelmisel aastal toimus.
Koju jõudes on kõht küll tühi, kuid süüa veel ei taha, sest on nii hea lõõgastav ja kerge tunne. Istun ja huilan veel väheke, sest varsti lähme Jordaniga jalutama. Tõeline trennipäev kohe või mis.
No comments:
Post a Comment