30.10.07- üks koolipäev Soome koolis

Olin 2 lõbusat päeva juba Porvoos olnud, kui Laura tahtis, et ma temaga järgmine päev kooli kaasa läheksin. Või õigemini tahtsin mina ka seda ( isegi rohkem kui tema vist), sest nii huvitav on vaadata, kuidas teiste riikide noored koolis käivad ja kui crazyd nende tunnid välja näevad.

Nii seadsingi teisipäeva hommikul kell 8.30 ennast valmis ka läksin pikkupuisto Laurat ootama. Imelik oli juba see, et põhikooli viimase klassi tunnid hakkasid iga päev kell 9, vahel 10. Teed kooli ( mille nimi on Pääskytien ylaaste) teadsin ma selgelt, sest me käime suvel seal kossu tagumas. Meie majast on sinna nii 7 minuti tee, aga loivates võib aega võtta isegi 10, kui mitte 15 minutit. Meie olime tol päeval päris krapsad ja vedasime 7 minutiga välja.

Kool ise koosneb kolmest majast, kus on erineva vanuse või rahvusega õpilased 7ndast-9nda klassini. Suures majas on õpilased 8ndast ja 9ndast klassist, kus õpivad kõik noored, kes oskavad soome keelt ( sinna läksin ka mina, sest Laura käib 9ndas j-klassis ja on purusoomlane :) ). Natuke väiksemas majas on kõik 7ndad klassid ja kolmandas majas on õpilased 7-9nda klassini, kes soome keelt veel eriti ei oska ehk on siis välismaalased. Nende hulgast leiab kõige rohkem nepaallasi, vietnamlasi, kongolasi ja venelasi, mina nägin isegi kahte Eesti tüdrukut. Nende põhiaineks on soome keel, aga kõrvalt tegeletakse ka teiste ainetega, kuid tunduvalt nõrgemal tasemel, kui suures majas. Seega käivad paljud välismaalt tulnud õpilased 2 aastat ühes klassis ehk esimene aasta õpivad soome keelt väikses majas ja teine aasta lähevad suurde majja samasse klassi nt. 8ndasse, kuigi vanuse poolest peaks käima 9ndas. Kuid alati on erandeid ning usinamad saavad hakkama ka ühe aastaga. Selline süsteem on minu arvates jumala vinge ja mina olin küll väga ekstaasis kui sain vahetunnil ( vahetund on kõigil majadel samal ajal ja kõik õpilased peavad sellel ajal väljas olema, kes majja jääb, peab jääma pealetunde :P) erineva nahavärviga ja keelega inimesi jälgida ning mõnega isegi rääkida.

Seestpoolt oli ka kool hoopis teine kui minu armas RRG :P. Kõik õpilased käisid koolis sokkides või paljajalu, how strange is that, sest välisjalatsitega ei tohi koolis käia ja keegi selliseid asju nagu SISEJALANÕUD ei tunne, nii et koolipäeva lõpuks olid minu sokid ka nii mustad, nagu oleks terve päeva põllul sokkides lääpsi pannud. Igatahes oli mul küll vanematsest päris kahju, kes peavad iga nädal uusi sokke ostma, aga mis teha. Koolimaja ise oli aga küll vapsee ilus ja jalatsitega ei julgeks vist tõesti seal käia. Igal pool olid klaasist uksed, seinad, laminaatpõrandad, trepid-võimas.

Kõige lahedam oli söökla ( kus muideks kõik tasuta süüa saavad, isegi mina sain), mis meenutas mingit katkendit kuskilt sööklaga USA filmist, hehe, aga õhkkond tundus kuidagi sõbralikum. Kõik naeratasid, isegi need, kes mind varem näinud polnud ( aga oleks see kuskil Eesti koolisööklas olnud, oleksid kõik mind kurjalt vaadanud, nagu sissetungijat, kes tahab nende spaghette bolonesest varastada) ja lubasid lahkelt oma lauda.

Kui kõhud täis olid, läksin Lauraga veel bioloogiasse ja soome keele tundi. Mind pani väga imestama, kuidas õpilased õpetajatega räägivad. Kõik sinatavad üksteist nagu oleksid sugulased või vanad tuttavad ja see oli küll väga naljakas ( halvas mõttes), sest millist respecti saab õpetaja õpilaselt oodata, kui teda ei võeta tõsiselt, aga eks igal heal asjal on ka halvad küljed ja vastupidi.

Soome keele tund oli väga lahe. Huvitaval kombel õppisid nad just Euroopa suguluskeeli ja muidugi oli seal ka eesti keel. Õpetaja oli jumala elevil, et mina eestlane olen ja ta küsis mult igasuguseid asju ja lasi siis soome keelseid sõnu eesti keelde tõlkida ja siis muigas või imestas, kui sai teada, et piimä ei olegi piim, vaid on keefir või et maali on Eestis naise nimi, mitte värav. Nalja sai! Tutvusin ka Laura sõbra Thaiga, kes on originally from Thailand, ning temaga oli ka lõbus rääkida, kuni ta minu peale solvus, sest ma arvasin, et ta on gey. Lõpuks lahenes muidugi kõik asi ära, aga ma ütlen kohe, et see oli kõik Laura süü!

Koolipäev oli väga lühike, sest lahti saime juba 14.30, mis oleks Eestis ehk kõige lühem koolipäev nii 6ndal klassil? Kokkuvõttes oli see üks igati tore ja hariv (kooli)päev ning mõtlemisainet jätkus mul ikka tükiks ajaks.

väike suvila trip

Päev pärast Lauraga koolis käimist, otsustasime isa, Tarja, Henri ja Miskaga Sippolasse sõita. Seal asub meie (nende) suvila, kuhu on mõnus paariks päevaks lõõgastama sõita, eriti suvel, kuid ära ei ütle ka muul ajal. Porvoost on sinna umbes 200km, nii et ikka päris pikk sõit. Õnneks teevad selle sõidu natuke lõbusamaks kaks väikest jorssi ( ehk siis mu vennad), kes ei suuda lihtsalt oma suud kunagi kinni hoida, vaid kasutavad seda peale söömise ka hulgaliselt rääkimiseks, laulmiseks, ropendamiseks, naermiseks ( väga kõvasti ja palju), musitamiseks (eriti Hempu) jne. Seega tundub 2,5 tunnine sõit alati lühem ja nagu naksti olimegi kohal.

Suvilas on ülikõvv, sest peale sauna ja pokkeritoa on seal ka hiigelbatuut või tramboliin, ma ei tea, mis see täpselt eesti keeles on, aga igatahes pool tundi seal hüpates põletab rohkem rasva, kui tunnine jooks, mis on nagu super :) Niisiis veedangi ma enamik ajast batuudil hüpates ja vendadega lollitades, nagu väike laps, aga see on lihtsalt nii lõbus, et raske on loobuda.

Mainimata ei saa jätta ka meie rajusid pokkeriõhtuid, kus me isaga oleme ikka sellised pokkerihaid, et käsi ka ei värise :P Ennemalt oli iss ikka see, kellel žetoone kõige rohkem lauale kogunes, nüüd ei saa seda enam aga öelda, sest viimased kaks korda jäi ta ikka nii kuivale, et isegi Henril oli rohkem chipse kui tal. Vot sellised on siis wildnights in Sippola

Sügisene lõõgastus

Oli sügis ja otsustasin isale ja vendadele koolivaheajaks külla sõita, kuna polnud neid ammu näinud. Läksin üksi, sest Anniki oli alles oma Eurotripilt tagasi tulnud ja tal olid muud plaanid.

Mulle isegi täitsa meeldis selline väike seiklus Rakverest Helsingisse all by my self, kui väljaarvata see, et ma ei leidnud alguses Lindaline-i sadamat ülesse ja kuna kell oli nii vähe siis ei olnud kedagi läheduses liikvel ka, kellelt küsida oleks saanud. Väike paanika tuli sisse, aga siis lähenes üks koeraga vene mammi ning oma vigase vene keelega sain teed küsitud, ülejäänu läks juba kenasti :)

Helsingis olles pidin oma 2 tundi isa ootama, aga that was fine for me, sest ma sain rahulikult Aleksandrinkatul chillida ja shoppata. See tasus ennast ära, sest ma leidsin ühe perfect punase mantli, mis sobis mulle nagu valatult ja muidugi ma ostsin selle ära. Damn, kuidas mulle Soome ALEd meeldivad!